ÜLEVAADE PRAKTIKA KOOLIST

1.   Mis koolis oled praktikal, kes on koolipoolne juhendaja, või oled ise tegevõpetaja ja viid tegevused läbi oma klassis?

Teen oma praktikat PärnuVanalinna Põhikoolis. Olen selles koolis tegevõpetaja. Annan tunde 2.b klassile ja 5. ning 6. klassis loodusõpetust.

2.      Mis klassis praktikat läbi viid? 

Praktika viin läbi 2.b klassis.

3.  Kes oli koolis isikuks (nt haridustehnoloog), kes teid tutvustas õpetajale? Kui oled ise tegevõpetaja, siis kas teie koolis on isik, kes omab ülevaadet, mis IKT võimalused koolis on? Millist infot kooli kohta anti/said/omad? Õppetööks kasutatav IKT? Üldine korraldus, kus saab tehnikat võtta, kui koolil olemas, kes vastutab. Kes koolitab õpetajaid?

Pärnu Vanalinna Põhikoolis töötab nii haridustehnoloog kui ka infotehnoloog. Koolil on 30 Samsung Galaxy tab 4, mida saab õpilastega tunnis kasutada. Lisaks 12 sülearvutit ja igas klassis on arvuti ja TV või dataprojektor. Koolis on kaks vaba wifivõrku, üks õpilastele, teine õpetajatele. Igale õpetajale on nädalas üks ainetund võimaldatud arvutiklassis. Õpetajatele on iga nädal kaks korda digivahetund, kus õpetajad tutvustavad teineteisele erinevaid uusi keskkondi.

Tahvleid saab võtta eelregistreerimisega. Õpetajad koolitavad teineteist, samuti osalevad meie kooli õpetajad tihti veebipõhistel digivahendite koolitustel. Koolil on avatud avalik päevaraamat, kus kajastatakse Pärnu Vanalinna Põhikooli igapäevaseid õppetunde, kus on kasutatud nutiseadmeid, digivahendeid või on rakendatud uuenduslikku (http://vanalinnadigi.weebly.com/).

4.      Anna lühiülevaade ja hinnang oma praktika kooli IKT võimalustest? Õpetajate IKT alastest pädevustest, õpilaste IKT alastest oskustest.

Pärnu Vanalinna Põhikooli õpetajate IKT alased oskused on väga suured, kuna meie kool oli üks kaheksast üle Eestilisest koolist, kes osales digiprojektis. Õpilased on harjunud õppima kasutades digi vahendeid. Meie kooli tunnus on VOSK, mis tähendab Võta Oma Seade Kaasa. 

ISESEISEV TÖÖ II - VEEBIPÕHINE TAGASISIDE, TESTID JA KÜSITLUSVORMID (GFORMS)

Minu Google testi aadress:
https://docs.google.com/forms/d/1MA0RTzo29RSRVN3qCLZWBaO_8xGTcpEMQhtPHr1BjYk/viewform?usp=send_form

Miks ja kuidas kasutada Google õppevorme õpilastega õppetöös?

Kuna ma ei ole varem Google vorme kasutanud, siis esimene mõte, kus mina neid kasutaks on õpilastelt tagasiside saamiseks õppeaasta lõpus. Olen huvitatud, et minu ained pakuksid õpilastele huvi ja õpilased õpiksid positiivsetele tulemustele. See tähendab, et soovin tagasisidet. Tagasiside annab võimaluse analüüsida oma tööd ja mõelda, järgneva õppeaasta muutuste peale.

Pärnu Vanalinna PK teeb juba aastaid vanematele, õpilastele ja õpetajatele rahulolu küsitlusi. Arvan, et Google vorm on hea keskkond, kus küsitlusi edaspidi teha. Võib-olla kui olen edaspidi rohkem Google vormi kasutanud, tuleb veel ideid, kuidas see keskkond oleks minu töös kasulik. 

ISESEISEV TÖÖ II - AUTORIÕIGUS

1.  Mis on sinu intellektuaalne omand?

Intellektuaalomand on õigused inimese loometöö tulemustele, so õigusharu, mis kaitseb inimmõistuse poolt loodut. Mõiste jaguneb kolmeks: tööstusomandiks, autoriõiguseks ja autoriõiguse naaberõigusteks, mis on autoriõigusega kaasnevad õigused. Intellektuaalomandi kaitsega tegeleb Maailma Intellektuaalse Omandi Organisatsioon (WIPO).

Minu intellektuaalne omand on minu loodud käsitöö, tantsud, mida ma õpetan õpilastele.  Loodusõpetuses valmistatud iseseisvad töölehed, siis ka need on minu intellektuaalne omand. Olen loonud näidendeid, kirjutanud luuletusi ja jutte. Loonud digivahendites 5.klassile miljonimängu.

2. Nimeta teoseid, mille autor sina oled? Kuidas oma teoseid autoriõigusega kaitsed? Mida pead selleks tegema?

Minule kuulub minu tehtud käsitöö, tantsud, iseseisvad töölehed, näidendid, luuletused, jutud jne. Autoriõigusega kaitstud tööd ei pea märgistama, kuid vajalik on teos oma nimega signeerida. Keelatud ei ole (c) märgi kasutamine, kuid sellel pole õiguslikke aluseid. Autoriõigus tagab autoritele oma teoste suhtes teatud ainuõigused. Ainuõigus tähendab seda, et on teatud tegevused, mida ainult autor tohib oma teosega teha.

3. Mida tähendab avatud sisulitsents ja kus, kuidas seda kasutatakse?

Selliste vaba kasutamise litsentside keskmes on tasu saamise asemel eesmärk olla tunnustatud kui looja ja autorina jagada oma töid ning saada samaväärseid võimalusi teistelt autoritelt. Iga Creative Commons litsentsiga kaasneb Share õigus, mis lubab teose kasutajal seda kopeerida ja levitada. Lisaks kaasneb teose muutmist lubavate Creative Commons litsentsidega õigus Remix, mis lubab kasutajal teost tõlkida, kohandada ja panna kokku teiste ühilduva litsentsiga teostega. Creative Commons litsentsidega teoste lihtsamaks äratundmiseks on need tähistatud vastava ikooniga, mis tähistavad erinevaid litsentsitingimusi. Erinevad litsentsid on CC kodulehel kirjas www.creativecommons.org. Seal tuleb vastata teatud küsimustele autoril, mille jaoks ei pea isegi kõiki tingimusi läbi lugema ja litsents ongi valmis. Kasutata tuleb ka CC märki, et oleks teada, kes on autor.

4. Miks on oluline õppetöös autoriõigust silmas pidada?

Kui me kopeerime kas osaliselt või täielikult võõra teose ja esitame seejärel tulemuse enda teosena, siis on tegemist plagiaadiga. Kuna tänapäeval on Internetist võimalik leida palju erinevat materjali, siis näiteks koolis õpilased otsivad teemakohase töö /essee või referaadi/ internetist ning esitavad selle õppejõule oma tööna - tegemist on plagiaadiga , mis on õigusvastane tegu ning seetõttu karistatav.

Kui me teadlikult ebaseaduslikult paljundame ja müüme autoriõigusega kaitstud teost (kirjandus-, kunsti – või teadusteos) siis on tegemist piraatlusega. Kõige sagedamini langevad piraatluse ohvriks muusikateosed, filmid, videomängud, arvutitarkvara. Piraatlus on õigusvastane tegevus.

Me peame koolis lastele varakult selgitama, et see on teise inimese loodud materjali kuritarvitamine. Koolis on vaja väärtustada teise inimese loodud.

5.Millistel tingimustel võid ilma autori käest nõusolekut küsimata ja tasu maksmata tema teoseid kasutada?

Tänu Creative Commonsi (CC) laiaulatuslikule levikule on ilma kellegi õigusi rikkumata tõesti võimalik. Nimelt on autoriõigusega kaitstud teoste osas traditsiooniliste tasu saamisele suunatud litsentside kõrval internetis võimust võtmas vaba kasutamise litsentsid, eesotsas CC litsentsidega. Selliste vaba kasutamise litsentside keskmes on tasu saamise asemel eesmärk olla tunnustatud kui looja ja autorina jagada oma töid ning saada samaväärseid võimalusi teistelt autoritelt. 

6. Too näide (õpiülesanne), kuidas selgitaksid autoriõigust I kooliastmes?

Eesti keeles kirjutame luuletuse „Ema“. Palun kõikidel oma nime kirjutada luuletuse juurde, kuid mõned jätavad selle tegemata. Järgmises tunnis kiidan ilma nimeta luuletust ja nt Maali ütleb, et see on tema tehtud. Samas tunneb oma luuleread ära hoopis Jüri. Nüüd on hea seletada, miks peab olema oma tehtud teosel nimi juures. Vastasel juhul võtab keegi teine teose au endale ja võib saada ka tunnustatud ja kuulsaks inimeseks. Autoril on õigus oma teost muuta, edasi müüa, anda ära autori õigused

Kasutatud kirjandus:

Jents, L. (2011). Creative Commons – legaalsed tasuta materjalid Internetis. Külastatud aadressil: https://www.okia.ee/blog/2011/02/creative-commons-legaalsed-tasuta-materjalid-internetis/

Teder, E. (2010). Mis on autoriõigus? Külastatud aadressil: http://www.hkhk.edu.ee/autorioigus/index.html

Põldoja, H. (2012). Digitaalsete õppematerjalide koostamine.  Külastatud aadressil: https://oppematerjalid.wordpress.com/oppematerjalid/oppematerjalide-autorioigus/

ISESEISEV TÖÖ I - ÕPILEPING

1. Ootused ja soovid ainele: ootan kursuselt oma ametil Pärnu Vanalinna Põhikoolis lihtsamaks tegemist digivahendite abil erinevates keskkondades. Tean paljusid keskkondi, kuid ei oska neid kõiki ära kasutada oma töös õpilastega. Soovin praktilisi nippe, et osata kasutada ning teha oma tunde lastele põnevamaks. Õppejõult ootan toetavat suhtumist ja kannatlikust, kui kohe ei suuda mõista uue õppekeskkonna kasulikkust. Kaastudengitelt soovin samuti toetavat suhtumist ja abivalmidust. Endalt soovin püsivust, julgust katsetada uut ja mitte karta ebaõnnestumist ning tundmist olla rumalam, kui minu õpilased.
2. Kogemus arvutite ja tehnoloogiaga: minu kogemused on suhteliselt suured, kuna möödunud õppeaastal olin Pärnu Vanalinna Põhikooli digimeeskonnas. Meie koolis toimusid iga nädalased digivahetunnid õpetajatele, kus ka mina tutvustasin erinevaid keskkondi, milles olin katsetanud õpilaste õpetamist. Olen kasutanud oma töös ise tehtud tunnikontrolle ja mänge Kahoot, Learningapps, Quizlet jne keskkondades. Meie koolis on 30 Samsung tahvlit, mida kasutan võimalusel ainetundides õpilastega. Endal on nutitelefon, millele olen tõmmanud erinevaid äppe. Negatiivset on samuti ette tulnud. Olen valmistanud tunni ette tahvlites ja siis on internetiga probleemid st kasutades nutivahendeid, peab olema alati varuks tagavara variant, mida teha kui tehnika alt veab.  
3.  Eesmärgid: Õppimise eesmärgid on muuta tänapäeva õpilaste elu kaasaegseks. See on võimalik ainult enda arendamine digipädevustes. Arvan, et õpetaja, kes tahab õpilastega sammu pidada, peab ennast koguaeg arendama ja mina seda soovin. Digi annab ja teeb ka minu elu lihtsamaks, just kontrollimise seisukohalt. Näiteks tunnikontrollid Kahoot keskkonnas teevad kontrollimise minu eest ja ma saan õhtuti ka oma perega aega veeta, mitte kontrollides õpilaste töid.
4. Strateegiad: Oma eesmärgid kavatsen ma saavutada, kui õpin ära veel lisaks huvitavaid keskkondi. Sain juba õppejõult häid ideid Padleti keskkonda kasutada õppetöös. Just selliseid läbiproovimise tunde olekski mulle tarvis, et tekiks endal oma ainetega seos ja mõtted. Pean edaspidi jätkuvalt kasutama tuttavaid keskkondi ja mõne juurde õppima. Arvan, et praegu olen juba digivahenditega sõber ja ei karda neid koos lastega kasutada. Mul on terve õppeaasta praktikat juba selja taga.
5.  Vahendid/ressursid: Minu töökohas Pärnu Vanalinna Põhikoolis on õpilastel ja õpetajatel eraldi tasuta wifi levi,  igas klassis õpetajal arvuti koos TV või dataprojektoriga, 30 tahvelarvutit, mida eelregistreerimisel kasutada, arvutiklass, kus igale õpetajale on nädalas korra ettenähtud üks tund oma aine läbiviimiseks. Meie koolis on haridustehnoloog ja arvuti õpetaja, kelledelt on võimalik alati abi saada. Iga nädalased digivahetunnid jätkuvad ka sel õppeaastal.
6. Hindamine: Osaliselt tundsin juba eelmisel õppeaastal, et olin digivahendeid kasutades saavutanud oma eesmärgi, milleks olid õpilaste paremad tulemused. Jätkan sellel õppeaastal oma teadmiste suurendamist uutes keskkondades ja olen kindel, et märkan juba esimese veerandi lõpuks laste rõõmsaid nägusid tulemuste üle. Huvitav on see, et tehes lastele tunnikontrolle interneti keskkondades, arvavad õpilased, et see on mäng ja nad ei märkagi, et nad samas ka õpivad st õpilased õpivad mängides ja see ei ole neile vastik tuupimine. Arvan, et parimad hindajad ongi õpilased ja nende tulemused.